Reino De España!

Mulle täiega meeldisid sellised majad/korterid.Kellel raha ja huvi on võib kindlasti seal endale ühe sellise soetada, puhkusele minnes on oma kodu moodi asi täitsa olemas.






Ehe näide sellest, et maailm on ümmargune.Sel ajal kui meil Eestis sadas lörtsi ja temperatuurid kõikusid 0 ja miinuskraadide vahel paistis kusagil kaugel kaugel päike ja õied sirutasid päikese poole.Mis taimega tegu on(Õigemini on tegu puuga ja selle õie ning lehtedega) ma öelda ei oska

Sellelt pildilt puudub üks väga oluline asi.Nimelt inimene, kes seda kaupa sulle pähe määrima hakkab.Tavaliselt on selleks kollakas-pruuni nahavärviga tüüp, kes oleks nagu Indiast pärit .Ta on üldjuhul ära õppinud Inglise keele või siis lihtsamad fraasid, aktsent on tunda ja kui te olete vaadanud komöödiat nimega Fat Pizza ja panite tähele sealseid hindusid ja nende aktsenti, siis need on sealsete müüjate omaga suhteliselt sarnased.Antud pildil on ka ainult 1 selline riiul/kapp/lett.Vahel on sellised koguni 5 tükki, täis erinevat kaupa alustades iPodidest ja lõpetades objektiividega.Piisab kui te sealt oma kaameraga mööda jalutate ja juba tulevad nad teile igasuguseid uuendusi ja lisasi pakkuma.Selliseid poode on linnas kümneid ja kümneid ja neid leidub praktiliselt iga tänava peal.Sellised poed on isegi suurtes kaubanduskeskustes.Kuna öösel oli linna sära ja ööelu väga kaunis ja kirev, tahtsin ma seda kõike piltidele jäädvustada, aga oh häda- vaja on statiivi.Käisin siis läbi ühe poe ja teise poe, vaatan ja vaatan(Muidugi kui ma poodi sisse astusin tuldi mulle lahkelt oma kaupa pakkuma, alustati kõige kallimast kraamist.)Kokku käisin ma läbi 8 kauplust, mis tundusid väljast enam-vähem normaalsed, aga seest oli kõik ikka samasugused.Igal pool üks ja sama järele tehtud kaup, vufflid, sellised vufflid, mis on suhteliselt hästi järgi tehtud, et petta ära küllaltki harimatut turisti.Ometi, mina ühtegi statiivi osta ei julgenud, sest minu jaoks olid need liiga kahtlased.Kohe ma kirjeldan teile ühte vestlust ja olukorda, mis minuga aset leidis
Sisenen poodi, näen kohe ukse kõrval statiive, hakkan siis neid vaatama ja katsuma, lähemalt uurima, et näha ära ega need kohe kokku ei kuku.Suudan ma vaevalt ühte statiivi silmata, kui minu juurde astub müüja ja küsib.
"Looking for a tripod?This one here, is a very good tripod!!!This is German quality!Its made of titanium!!!"Otsa ma talle ei vaata, ütlen endamisi:"yeah, what ever."
Ega ta võlgu ei jäänud ja kohe tuleb tema teine võte, kauba näitamine."Let me show you this!"Hakkab siis statiiviga jamama, on kohe näha, et selle püsti panek on tal selge, tähendab, et ta on harjunud kaupa pähe määrima.Statiiv on hetkega püsti, kuigi ragiseb ja logiseb kahtlaselt, korraks on isegi tunne, et statiiv kukub kokku.
"This is very good!"kordab ta ikka mulle üha uuesti ja uuesti ning siis jätkab, "Let me show what these buttons can do!!"Alustab siis mulle kangide ja nuppude näitamist, õnneks ma teadsin niigi, mis on iga asja ülessanne ja ühe nupu juures ta põrus.See nupp mis peaks statiivi külje peale kallutama ei töötanud, seda võis keerata tuhandeid kordi, ilma et oleks mingi effekt avaldunud, seda oligi arvata kuna tegemist oli siiski vuffliga.See nupp näis mulle juba alguses kahtlasena ja see oli ainuke nupp, mille töövõtet ta mulle näidanud ei olnud, enne kui ma ei olnud talle öelnud:"Show me, what this button can do"Selle peale jäi tal vist süda seisma ning tema hääletoon muutus ja lootuses, et ma tahtsin mingu muu nupukese tööpõhimõtet näha, küsis ta mult igaks juhuks üle."Which button?This one"?Okei, ill show."Peale pikka kruttimist sai ta isegi aru, et see ei tööta korralikult, kuid ta oli oma kauba originaalsuses ja kvaliteedis veendunud ning nähvas."Somebody has done something with this, i don`t know who".Enne kui ta suudab lause lõpetada on ta statiivi märkamatult käest pannud ja juba on ta mu ette toonud järgmise ja veel kallima statiivi ning kõik algab otsast peale."But this one heeere, is a veryy good tripod!!!"Peale seda lauset kasutasin ma natukene eestlaslikkust ja kadusin nii ruttu kui ma sinna üldse saanud olin, minust jäi ta sinna maha oma "kvaliteetse" statiiviga.
Rannaga oli selline lugu, et kui sa tuled kusagilt, kus pole merd ja sa pole kunagi varem mere ääres käinud, siis on see sinu jaoks arvatavasti kaunis paik.Mina põliste meremeeste kantsist aga selles rannas midagi ilusat ei leidnud.Kabli ja Lemme lõid seda randa oma valge liiva ja ilusate luidetega mitmekordselt.Te võite isegi pildilt näha, et liiv on suhteliselt hall, tegelikult oli ta veel hallim kui pildil.Vee temperatuur oli põhjamaalaste jaoks soe, kohalike jaoks aga tähendas selline vesi sama, mis meil jääsupi sees ujumist.Ainukesed asjad, mis mulle tõsiselt meeldisid olid lained ja muidugi see et tegemist oli ookeaniga, ma polnud kunagi varem Atlandi ookeanile lähemal olnud kui tol hetkel.Lained tulid märkamatult, suurenesid ja kahanesid ja olid meie mõistes ikka tõesti suured ja võimsad ning võisid sind vabalt enda alla matta või su pikali lüüa.Ranna ääres olid ka kaljunukid ja vulkaanilised künkad.Ma juhtusin nägema, kuidas üks naine läks vette selle taustale poseerima, ja mees tegi temast pilte.Naine seal poseerib ja poseerib, vahetab asendit, tunneb ennast suhteliselt hästi, naeratab kenasti, aga järsku...järsku tuleb laine ja naine on sisuliselt kadunud, ainult pea vilksab tal veel korra veest välja ja käib väike kiljatus.Mind ajas selline asi natuke naerma, sest seda vaadates tundus asi koomilisena.Tagasi pöördudes halli liiva juurde, siis hall liiv on seal täiesti loomulik.Terve saar on ju vulkaanilisest tegevusest alguse saan ud


Ma mäletan selgelt seda ilma.Ärkasime hommikul vara, sadas lörtsi, alustasime sõitu Riia lennujaama poole.Õues oli hämar ja taevast ei paistnud ühtegi sinist kohta, lörtsisadu tihenes ja kadus vahelduva eduga, mul oli õnneks hea tuju, sest ma mõtlesin, et varsti olen mina seal, kus päike paistab ja ilm on soe, samas mul oli kahju inimestest, kes pidid jääma Eestisse sellist ilma nautima.Lennuk hakkas startima, endiselt sadas lörtsi.Enne lendu tuli kohale isegi survepesuriga masin, mis meenutas tuletõrje autot, mis lennuki tiivad lörtist puhtaks lasi ja varsti peale seda hakkas tõus kõrgustesse.Vaatasin aknast välja ja ega eriti kaugele ei näinudki, endiselt sadas lume ja vihma segu.Minul ei tulnud siis enam ette mitte Hispaaniast vaid klipid filmidest, kuidas halbade ilmade tõttu lennukid alla kukuvad.Kuid mingi aja pärast, oh imet, nagu võluväel on kadunud kõik see pimedus, kõik see vihm ja mind tõesti hämmastas see kui kiiresti kõik muutunud oli ja kui ilus kõik pealpool pilvepiiri oli.Nüüd ma mõtlesin, et teil seal all sajab vihma ja mul siin üleval paistab päike.Teadke, et kui ilm on pilves ja midagi sajab, siis kusagil on koht kus päike alati paistab,kusagil on koht kuhu tema kiired alati ulatuvad.See koht ei ole kaugel, see koht on pealpool pilvepiiri.
See on minu üks esimesi nn aerofotosid.Ülevalt alla vaadetes oli kõik kokku pakitud, aga samas tundus nii ilus.Ainuüksi looklevad teed mägedes ja üleüldine rohelus köitsid mu pilku pikaks ajaks.
Mäed, ma ei tea mis mäestikuga on tegu, aga selliseid tohutuid mägesid, mis olid kaetud valge sametise lumega ja välja lõigatud otsekui filmist oli väga tore esimest korda oma silmaga näha.
Üks näide sellest, millised taimed, millised värvikooslused Tenerifes olid.See pilt on tehtud ühe suvalise tänava ääres.sellised lilled ronisid sadu meetreid mööda pikki müüre, mis ümbritsesid tänavaid.
Vaade Adje linnale.
vaade Adeje linnale vol2.

No selline maja võiks ka olla?Või mis?
Tervitusi palmisaarelt!Ilm oli super, toit oli maitsev ning päike hakkas hästi külge, puhata sai Eesti kavalast varakevadest ja näha uusi paiku ja uut kultuuri, kasutata teisi keeli.Maailm milles me elame on nii suur, kuid ka samas nii väike.Naljakas on mõelda, et 7 tunni lennu kaugusel on kõik õites ja päike paistab kui meil siin on külm ja pime.